Uudised

03. Feb 2016

Ugala teatri ehitusleping sai allkirjad

Täna, 2. veebruaril allkirjastasid AS Riigi Kinnisvara ja Nordecon AS esindajad Ugala teatri suurel laval ehituslepingu, mille alusel saavad alata teatrimaja ulatuslikud renoveerimistööd. Ligi 10 000 m2 kogupinnaga punastest telliskividest teatrimaja ehitustööd kestavad 13 kuud ja teatrile antakse maja tagasi 2017. aasta kevadel. Ehitustööde maksumus on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Täna, 2. veebruaril allkirjastasid AS Riigi Kinnisvara ja Nordecon AS esindajad Ugala teatri suurel laval ehituslepingu, mille alusel saavad alata teatrimaja ulatuslikud renoveerimistööd. Ligi 10 000 m2 kogupinnaga punastest telliskividest teatrimaja ehitustööd kestavad 13 kuud ja teatrile antakse maja tagasi 2017. aasta kevadel. Ehitustööde maksumus on 7,85 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Teatrijuht Kristiina Alliksaare sõnul on Ugala teater oodanud remonti väga kaua. „Esimesed projektid on teatrijuhi kapis juba 1990ndatest. See, et ehitus nüüd lõpuks pärast mitmeid vintsutusi reaalselt algabki, on isegi natukene ootamatu ja ebareaalne, aga me oleme selleks valmis. Koostöös arhitektidega on valminud teatri vajadusi arvestavad lahendused ja kõige rohkem ootame, et teatril oleks võimalik etendusi anda ja proove teha kahes saalis korraga. Samuti ootame, et maja oleks soe, hubane ning valgusküllane, sest väga paljud teatri töötajad veedavad selles hoones vaat et rohkemgi aega, kui oma kodus,“ lisas ta.

Ehitustööde peatöövõtja on AS Nordecon, keda esindas allkirjastamisel juhatuse esimees Jaano Vink. „Nordecon on renoveerinud mitmeid Eesti kultuuri jaoks olulisi hooneid, viimasena Tartu Pauluse kiriku, mida seob Ugala majaga lisaks väärikale sisule ka uhke punasest tellisest fassaad,” ütles Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Olen veendunud, et uuenev Ugala teater saab ka tulevikus olema veelgi kaunim ja armastatum kooskäimiskoht nii Viljandi kui kogu Eesti kultuurisõprade jaoks. Vaimsust kandva arhitektuuripärli renoveerimine pakub ehitajale kindlasti enam väljakutseid kui uue hoone ehitamine.“

1981. aastast pärineva hoone arhitektuurse lahenduse autorid on arhitektid Irina Raud ja Inga Orav, sisekujunduse autor on Mait Summatavet. Samad arhitektid koostasid ka rekonstrueerimisprojekti, mille alusel uuendustöid läbi viiakse.

Esmajärjekorras alustatakse teatris lammutustöödega, muuhulgas lammutatakse kõik vanad tehnosüsteemid. Uue black box saali rajamiseks tehakse olemasoleva väikese saali asemele „suur auk“, ülejäänud hoones jäävad alles ainult kandvad konstruktsioonid ja mõningad vaheseinad. Koos teatrihoone rekonstrueerimisega uuendatakse ka kõik lavatehnoloogilised süsteemid.

Pärast teatri avamist 35 aastat tagasi pole hoones olulisi rekonstrueerimistöid tehtud. Nõnda on tänane seis selline, et Ugala teatrihoone üks arhitektuurilisi tunnusmärke – punasest tellisest fassaad – laguneb, niisamuti pärinevad ehitusaegadest hoone tehnosüsteemid, mis on suure energiatarbimisega, vananenud on ka teatri siseviimistlus. Lisaks kõigele ei vasta hoone ruumide funktsionaalsus tänapäevasele kasutusvajadusele. Kõigile nendele murekohtadele leitakse rekonstrueerimistööde käigus lahendus ning 2017. aasta kevadel ootab publikut ees täieliku uuenduskuuri läbinud teatrimaja.

Ühe suurima muudatusena on teatril tulevikus võimalik anda etendusi üheaegselt nii suures 500kohalises saalis kui ka black box tüüpi väikeses saalis, mis rekonstrueerimise käigus muutub 190kohaliseks multifunktsionaalseks saaliks. Hoone fassaad uuendatakse täielikult ja siseruumid rekonstrueeritakse. Selle käigus teeb suure muudatuse läbi Ugala teatri kohvik, mis laieneb keldrisse ning muutub juurdepääsetavaks ka etendusevälistel aegadel. Rekonstrueerimise käigus tekib juurde ka prooviruume. Teatrihoone krunt heakorrastatakse ning rajatakse lisa parkimiskohad, et hõlbustada publiku juurdepääsu teatrile. Ugala kõrval asetsevale Valuoja tiigikaldale on kavas rajada romantiline jalutuspromenaad.